Koostöös loome turvalisust

Uudised

23-04
2018

Politsei peadirektori aastapäevatervitus!

24 aastat tagasi loodud abipolitseinike institutsioon on kasvanud tugevaks abijõuks mitte ainult politseile vaid kogu Eesti riigile. Tuhat abipolitseinikku ja sada tuhat turvalisusse panustatud tundi aastas ei jäta kellelegi ruumi kahtlemiseks, kui tähtis see roll on.

Minu jaoks kõneleb abipolitseinike motivatsioonist ja elujõust see, kui palju aktiivsemaks, mitmekülgsemaks ja sisulisemaks see töö on iga aastaga läinud. Avaliku korra tagamise kõrval on üha rohkem vabatahtlikke leidnud enda jaoks ka ennetustöö, piirivalve ülesanded, kriminaalpolitsei ja migratsioonijärelevalve valdkonna, aga ka PPA töös tähtsad tugirollid. Näiteks sõitsid Põlva abipolitseinikud Tallinnasse jaoskonna autodele Apollo süsteemi paigaldama ja seda kaheksal korral. Jõgeval aga aitasid abipolitseinikud politsei arhiivi korrastada ja kolida.

Tugevuse märk on ka see, et abipolitseinikud suhtlevad aktiivselt omavahel ning ühiselt käiakse teistes regioonides tööl või korraldatakse oma rühma üritusi. Lõuna abipolitseinikud käivad juba mitu aastat patrull-reididel Ida-Virumaal, Weekend Festivaliks tuleb Pärnusse kokku vabatahtlikke Põhjast ja Lõunast. Põhja prefektuuris käivad abipolitseinikud ühiselt doonoriks ehk moodustasid, nagu nad ise ütlevad, verekonna. Narvas on traditsiooniks Teeme ära projektis ühiselt kaasa lüüa ja tänavu abistatakse Tudulinna asenduskodu heakorratöödes.

Mul on hea meel, et huvi abipolitseinike tegevuse vastu üha kasvab ning iga aasta leiab mitukümmend vabatahtlikku, et politseitöö on nende elu kutse. Tänavu on juba 22 abipolitseinikku otsustanud püsivalt PPA ridadesse tulla. Näiteks töötab MTÜ Rakvere abipolitseinikud asutaja Leili praegu kodukandis patrullpolitseinikuna. Karolin Raudsepp Võrust tundis politseitöös oma unistuste ameti ära pärast 500 vabatahtlikult panustatud tundi. Praegune Lääne-Harju jaoskonna patrullpolitseinik Timo Tohver abistas vabatahtlikuna sama jaoskonna piirkonnapolitseinikke. Need on edulood selle sõna kõige otsesemas mõttes.

Politsei ja abipolitseinikud töötavad Eesti inimeste heaks ning selleks peame aru saama, mis paneb kogukonda muretsema või hirmu tundma. Abipolitseinikud saavad turvalisust luua ka sellega, et peegeldavad kogukonna ootusi kolleegidele politseis ja aitavad omaenda kodukandi muredele koos lahendusi leida. Näiteks teha ettepanek, kus rohkem patrullida, millist kortermaja eriliselt silmas pidada või kus kipuvad lollusi tegema noorukid. Säärane tagasiside ja väline pilk aitab politseitööd teha mõjusamalt ning annab inimestele lõppkokkuvõttes rohkem turvatunnet.

Politsei- ja Piirivalveametil on kohustus vabatahtlikke võimalikult hästi hoida. See tähendab sobivate ülesannete pakkumist, korralikku varustust, head töökultuuri ja kõige tähtsamana väljaõpet. Kui saadame abipolitseiniku patrulli, siis me ei tea, milliseid olukordi tuleb tal lahendada ja milliste ohtudega vastastikku seista. Riik ei tohi saata oma inimesi surma ning abipolitseinik peab oskama kaitsta ennast, oma paarimeest ja hätta sattunud inimesi.

Mullu said abipolitseinikud teenistuses vigastada kümnel korral ja neist kolmel juhul oli põhjuseks kinnipeetava vastuhakk. Mida suurem on panustatud töötundide arv, seda reaalsemaks muutub risk, et just vabatahtlik peab tõrjuma tõsise rünnaku. Ja selleks ei piisa praegusest 40 tunnisest baasväljaõppest. Olen veendunud, et PPA peab vabatahtlike esmatasandi väljaõpet edasi arendama, kuna keeruline väljakutse võib tulla ka kõige esimeses patrullivahetuses.

Head abipolitseinikud! Suur aitäh teile, et olete Eesti turvalisuse ja meie organisatsiooni tähtis tugisammas. Palju õnne tänase pidupäeva puhul ning soovin teile jõudu parema Eesti ehitamisel.


Elmar Vaher
peadirektor