Koostöös loome turvalisust

Uudised

15-04
2019

Abipolitseinikud on Eesti turvalisusse panustanud juba veerandsada aastat

Abipolitseinikud on Eesti turvalisusse panustanud juba veerandsada aastat
Koostöös loome turvalisust. Foto: Reelika Riimand / PPA
20. aprillil möödub 25 aastat päevast, mil võeti vastu esimene abipolitseinike seadus ning loodi võimalus vabatahtlike kaasamiseks avaliku korra kaitsmisse ja turvalisuse loomisse. Tähistamaks tänavust uhket aastapäeva, hoiame sünnipäevalapsi terve nädala vältel kõikjal pildis.

20. aprillil 1994. aastal vastu võetud seadusega loodi abipolitseiniku staatus ning pandi paika eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult politseitöös osalemiseks. Selle veerandsaja aasta jooksul on abipolitseinike institutsiooni idee jäänud küll samaks, kuid märgatavalt on suurenenud meie vabatahtlike tegutsemispädevus, vabadus ja õigused. Abipolitseinikest on tänaseks saanud politseitöö lahutamatu osa ning need mehed ja naised, kes oma vabast ajast Eestit paremaks muudavad, kuuluvad täieõiguslikult ja väljateenitult politseiperre.

Viimase veerandsaja aasta jooksul on abipolitseinike arv olnud pidevas kasvamises ning selle kõrvalt oleme üha enam hakanud pöörama tähelepanu mitte numbrilisele komponendile, vaid inimese aktiivsusele. Liikmelisuse juures on oluline, et abipolitseinikuga säiliks kontakt.

1. aprilli seisuga kuulub meie hulka 1038 tubli ja tragi abipolitseinikku ning seejuures on heameel tõdeda, et tänaseks on juba suisa veerand meie abipolitseinikest õrnemasoo esindajad. See, et üha enam naisi tunneb soovi kaasa rääkida ja tegutseda oma kodukandi turvalisemaks muutmise suunas, on üks märkimisväärsetest tendentsidest, mis vabatahtlusest välja joonistub. Teine rõõmustav nüanss räägib sellest, et abipolitseinikus soovib hakata järjest enam noori inimesi. Kui abipolitseinike keskmiseks vanuseks on 39 eluaastat, siis viimase viie aasta jooksul liitunute keskmiseks vanuseks tuleb 32.

Möödunud aastatele tagasi vaadates tuleb tõdeda, et kuigi valdav enamus kaasamistundidest moodustub patrulltegevuses osalemisest, siis üha enam näeb abipolitseinikke kaasa löömas ka koolitajatena, piirkondlikus politseitöös, arhiivitöös, teeninduskeskustes, logistilistes valdkondades ja paljudes teistes tööliinides. Vabatahtlike kaasamise suurim väljakutse on pakkuda inimesele just temale sobivaid osalemise võimalusi. Eelkõige tähendab see laiemat ülesannete valikut, tipptasemel koolitusi ning tugevat toetust nii organisatsiooni kui ka avalikkuse poolt.
 
Näiteks mullu panustasid abipolitseinikud üle Eesti turvalisuse tagamiseks erinevates tööliinides kokku 95 442 töötundi. Sellest lõviosa töötasid abipolitseinikud patrullides (67 025 h), aga lisaks andsid oma panuse ka administreerivates tegevustes (10 964 h), piirkondlikus politseitöös (8726 h), ennetuses (5231 h), piirivalvelistes tegevustes (1829 h) ning kriminaalpolitseilistes ülesannetes (1667 h).

Selleks aga, et vabatahtlike ja politseinike ühine töö oleks tõhus, peab abipolitseinikul olema piisavalt õigusi tegutsemiseks ning loomulikult ka teadmised, oskused ja varustus. Vähemoluline pole ka vabatahtlikele sotsiaalsete garantiide ja kindlustunde pakkumine, kuna politseitöösse kaasatuna võib ohtu sattuda tema elu.

Sarnaselt politseinikele peavad ka abipolitseinikud tundma, et nad on ühtviisi hoitud ning organisatsioonis väärtustatud. Sestap on oluline, et tänavune abipolitseinike suur juubelisünnipäev saaks väärikalt tähistatud ja mis oleks selleks parem, kui neile sel sünnipäevanädalal tavapärasest suuremat tähelepanu pöörata.
 
Nii stardib tänasega ka abipolitseinike teemanädala, mille keskmes on meie vaprad vabatahtlikud ise. Anname neile võimaluse välja paista, rääkida oma tegutsemise võimalustest, tutvustada politseitööd ja rääkida sellestki, miks nad on valinud vabatahtliku tegevuse.

Abipolitseinike nädal tipneb piduliku juubelikonverentsiga Jõhvi kontserdimajas 20. aprillil kell 11, kus tunnustatakse staažikaid abipolitseinikke ja tänatakse möödunud aasta tähtpolitseinikke. Juubelikonverentsi vürtsitavad mitmed mainekad ja tuntud esinejad ning meeli paitab politsei- ja piirivalveorkester. Pärast konverentsi saab kergelt keha kinnitada ning puudu ei ole ka võimalus vabas vormis aruteludeks ning fotografeerimiseks. 

Põnevaid fakte abipolitseinikest:
•    1. aprilli seisuga on üle Eesti kokku 1038 abipolitseinikku, 17 neist on Urmased ja 9 Kätlinid
•    Mullu panustati keskmiselt ühe abipolitseiniku kohta 92 tundi
•    30% kõigist abipolitseinikest on naised
•    Abipolitseinike viimase viie aasta liitunute keskmine vanus on 32 eluaastat
•    Möödunud aastal sai 59 vabatahtlikust politseinik

Piduküllast abipolitseinike sünnipäevanädalat meile kõigile!

Rainer Rahasepp
vabatahtliku tegevuse edendaja