Koostöös loome turvalisust

Uudised

24-04
2019

Abipolitseinike konverents: politsei toode on rahva usaldus

Abipolitseinike konverents: politsei toode on rahva usaldus
Juubelikonverentsi ühispilt (foto: Mati Tint / PPA)
Abipolitseinike 25. aastapäevale pühendatud konverentsil räägiti vabatahtlikkusest, vaadati tulevikku, tunnustati staažikaid abipolitseinikke ning pärjati aasta tähtpolitseinikud.

Abipolitseinike konverentsi avas PPA peadirektor Elmar Vaher kinnitades, et abipolitseinikud on eeskujuks kõigile. Ta lisas, et vabatahtlik on patrioot, kes mistahes ühendusse kuuludes panustab veel enam kui tavakodanik. „Ma ootan, et kaasaksime abipolitseinikke võimalikult paljudesse oma töödesse, et nad tunneksid end meie organisatsioonis hästi ja et meie politseinikena teeksime kõik selleks, et nad jõuaksid päeva lõpuks turvaliselt ja tervelt koju,“ rääkis Vaher. Peadirektor suunas oma pilgu abipolitseinike kogu esimehe suunas ning soovis, et nende organisatsioon oleks veelgi atraktiivsem ning senisest enam abipolitseinikke sooviks uhkusega sinna kuuluda. Ühtviisi rõhus Vaher nii politseinike kui ka abipolitseinike südamele ja palus neil märgata ja aidata lapsi ja noori, sest neist sõltub tuleviku Eesti turvalisus ja heaolu.

Politsei toode on rahva usaldus
Ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane rääkis sellest, kuidas paistab politsei väljastpoolt ning tõdes, et tänane PPA usaldusprotsent on midagi fenomenaalset. Rebase sõnul on sellest paremat tulemust ilmselt raske teha, ent selle hoidmiseks tuleb politseil samavõrd head tööd edasi teha. Töö all ei mõelnud ta sugugi vaid linnatänavail patrullimist ja liikluse rahustamist vaid ka kogukonnaga suhtlemist, noorteni jõudmist ja teiste rollide täitmist. Ta nentis, et politsei toode ei ole mitte briljantne kord linnatänavatel ja vangis olevad kurjategijad vaid hoopiski rahva usaldus. Rebane rääkis sedagi, et politsei imago sõltub suuresti sellest, kuidas politsei välja paistab, kuidas suhtleb, millised on ametnike oskused, kui kogukonnakeskne politsei on ja kuidas rahvas politseisse suhtub

Kommunikatsioonikonsultandi sõnul tähendab see lihtsustatult seda, et politseinikud on inimesena head ja teevad häid asju. PPA usaldus, politseinike ja abipolitseinike maine rahva seas põhineb peaasjalikult suhtluses inimeste ja kogukonnaga. Viimastel aastatel on selgelt näha, et politsei on oma näo rahva poole keeranud ning on tekitatud erinevate kogukondade vahel dialoog. Rebane julgeb kinnitada, et kangelasi ei tee mitte saavutused vaid käitumine. Nii ka politsei puhul, kes on omale positiivse müüdi/kuvandi loonud ning see on julgustanud lihtsaid inimesi politsei poole pöörduma.

Pea pooled eestimaalased pole kunagi vabatahtlikus tegevuses osalenud
Maarja Käger Balti Uuringute Instituudist tutvustas möödunud aasta vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringut ning rääkis, et viimase viie aasta jooksul on vabatahtlike osakaal märgatavalt tõusnud, kuid kasutamata on senini nende inimeste potentsiaal. Vabatahtlike hulgas on väga palju oma ala professionaale, kelle oskusi tuleks erinevates tööliinides senisest agaramalt ära kasutada. Näitena tõi Maarja välja alakasutatud IT-valdkonna spetsialistid, kes omavad väga spetsiifilisi teadmisi ja väljaõpet ning saaksid erinevates organisatsioonides suurt kasu tuua.

Uuringust ilmnes, et kõikidest eestimaalastest osaleb vabatahtlikus tegevuses suisa 477 831 inimest, kes panustavad peamiselt kohaliku elu edendamisse, keskkonnakaitsesse ja loodushoidu, haridusse ja teadusse aga ka sporti, loomakaitsesse, noorsootöösse ja korrakaitsesse. Abipolitseinikud oma panusega on seejuures teerajajad meditsiini- ja haridussüsteemile, kus sarnaselt politseinike abistamisele saaksid vabatahtlikud oma panuse spetsialistide toetamisele anda. Samas selgus uuringust seegi, et paljud vabatahtlikus tegevuses osalejad ei adu oma tegelikku panust ja osalust. Näiteks ei mõista paljud oma kodukandi heaolusse panustavad inimesed, et näiteks ka heakorratööde ja muude taoliste tegevuste puhul on tegemist vahatahtliku tegevusega.

Uuring tõi välja sellegi, et vabatahtlikest 53% on nais- ja 47% meessoost ning kõikidest vabatahtlikest suisa poole moodustavad lastega leibkonnad. Kõikidest vabatahtlikest vaid 9% on eakad, kes on selgelt alakaasatud sihtgrupp. Neil on elu jooksul omandatud tarkused ja elukogemus, mis mõnes valdkonnas äärmiselt oluline võiks olla. Sellise sihtgrupi kaasamisel on lihtsalt oluline kasutada nende personaalset potentsiaali ning neile anda eakohased tegevused.

Peamiselt motiveerib inimesi vabatahtlikult tegutsema tahe teisi aidata, soov tunda end vajalikuna, uued kogemused ja oskused ning uued tutvused. Samas selgus uuringust seegi, et paljud inimesed ei osale vabatahtlikus tegevuses  seetõttu, et neid pole keegi kaasanud või kutsunud, paljudel pole selleks aega, mõnel ei luba vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa aga tervis või vanus.

Murekohana näeb uuringu tulemuste tutvustaja sellest nimistust aga vastusevarianti – keegi pole kaasanud. See on väga oluline nüanss, millele vabatahtlike tegevuse edendajad peavad tähelepanu pöörama. Vabatahtlike kaasamisel on olulisim teada vabatahtlike kaasamise põhitõdesid ning lähtuvalt organisatsioonist ja selle tegevusest ka õigeid meetodeid kasutada. Oluline on vabatahtliku tegevuse edendajatel läbi mõelda värbamise ettevalmistamine, värbamine, ootuste täpsustamine, vabatahtliku tegevuse toetamine ja vabatahtliku hoidmine. Oluline roll on seejuures vabatahtlike tänamisel. Lihtne „aitäh“ ei maksa ütleja palju, ent on vabatahtlikule väga suureks tunnustuseks.

Maarja rääkis veel sedagi, et vabatahtlike kaasamist ja nende heaolu mõjutavad nii võimekus vabatahtlike kaasata kui ka vabatahtliku tegevuse ja selle väärtuste mitte mõistmine. Ta lisas et vabatahtlike tunnustamise üritused peavad olema läbipaistvad ja parimate valimine peab olema kõigile arusaadav.  Veel rääkis uuringu tutvustaja, et samavõrd oluline vabatahtlike märkamise ja kaasamise kõrval on võimestada ja kaasa aidata ka neid juba panustavad. See tähendab, et tuleb toetada neid organisatsioone, kes vabatahtlikke kaasavad ning oluline on viia teadmine vabatahtlikest ka kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjateni, et ka nemad teaks kuidas ja millistesse tegevustesse vabatahtlikke kaasata.

Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon arutamaks, kuidas abipolitseinike kaasamisega alustasime, kus me oleme ja milline näeb välja meie verstapost aastal 2030. Sellesse andsid oma panuse Sisekaitseakadeemia juhataja-lektor Riho Rei, Toila vallavanem Eve East, Eesti Abipolitseinike Kogu esimees Janek Nelson, staažikas abipolitseinik Indrek Saluvee, PPA peadirektori asetäitsa Krista Aas ja SIM korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Väärika aastapäeva puhul tunnustati tänukirjaga pooltsada staažikat abipolitseinikku üle Eesti. Lisaks pärjati abipolitseinike eestvedamisel tähtpolitseiniku tiitliga neli hakkajat kolleegi: Põhja prefektuuri välijuht Lennart Kams, Lääne prefektuuri eriasjade uurija Rein Pärnasalu, Lõuna prefektuuri instruktor Siim Sibrits ja Ida prefektuuri välijuht Pavel Reškin.

Piduliku aastapäevapeo järel tänab vabatahtlike tegevuse edendaja ja konverentsi peakorraldaja Rainer Rahasepp juubelikonverentsil osalenud abipolitseinikele, politseinikele, külalistelele ja esinejatele, kes enda osalemisega pidupäeva rikastasid.

Eriliselt soovib ta ära märkida neid, kes aktiivse osalemisega konverentsi korraldamisel abiks olid:
AP Tõnis Milling, AP Illimar Reinbusch, AP Eneli Kivi, AP Anne Mätlik, Ingrid Põldoja, Teele Seire, Mati Tint, Verner Ant, Karet Akkaja, Ly Brikkel, Madis Märdin, Katrin Link, Malle Leetsar, Jelena Safronov, Eimar Veldre ja Ragne Keisk.

Palju õnne kõigile abipolitseinikele ning tunnustuse pälvinud kolleegidele!

Ragne Keisk
PPA kommunikatsioonibüroo